Ehk sellest, kuidas Triin ja Heete Lilleküla komando sünnipäeva käisid tähistamas

Reservpäästerühma liikmena on meil kõigil võimalus osaleda kutseliste päästjate kõrval valveteenistuses (jah, päris komandos!). Selleks ei pea tegema muud, kui võtma kontakti mõne komandopealiku, sealse sinikiivri ehk meeskonnavanemaga või Päästeameti vabatahtlike koordinaatori Krista Jaamuliga (samuti RPR liige), kellelt võib küsida omakorda meeskonnavanemate/rühmapealike kontakte. Kes ei ole kunagi varem ÜVT-s käinud, peaks esmalt kindlasti Krista poole pöörduma. Krista meiliaadress on krista.jaamul@rescue.ee.

Hetkel peaks olema võimalik valveteenistuses käia Tallinnas Nõmme, Lilleküla ja Lasnamäe komandodes, kus vabatahtlikele on ette nähtud kohapeal vormiriietus ja voodipesu ning kus on eraldatud meile ka omaette tuba magamiseks. Muide, 24-tunnine valve komandos on ÜVT-lase jaoks hüvitatud 10 euroga, kui sul on kulutusi toidule või transpordile (loe Kaija kirja 21.07.2021 ÜVT kuluaruanne).

Nii palju siis ÜVT praktilisest korraldusest. Tegelikult te tahate ju teada, mis nende 24 tunni jooksul juhtuma hakkab! Lühikese kokkuvõtte minu ja Heete valveteenistustest Lillekülas komandos leiad siit.

Hommikul on soovitatav kohal olla varakult, et enne rivistust ja vahtkonna vahetust kätte saada oma vaheriided ja roobad. Esimesel korral läheb aega sobivate suuruste leidmiseks jne. Endal peaksid kaasas olema sisejalanõud (soovitatavalt sellised, mis saab kiiresti jalast visata), sokid jm isiklikud asjad. Sokkide kohta ma võiks ka terve peatüki kirjutada. Ükskord jäid mul mingil teadmata põhjusel valves olles jalga madalad ilma sääreta sokid ja see osutus valusaks õppetunniks. Ehk siis sokid pane sellised, et kannataks kanda kummikuid 🙂

Nii, hommik. 21. juuli oli valve algus pidulikum kui muidu, sest Lilleküla komandol oli sünnipäev. Tõime omalt poolt “peolauale” kaasa soolase plaadipiruka ja kasvuhoonest värskeid asju. Iga komando erinevatel vahetusel (mida on kokku 4) on söögi osas omad kombed – mõnel pool võtab iga päästja oma leivakoti kaasa, mõnel pool harrastatakse kolhoosi ehk kogutakse raha ja süüa tehakse ühiselt.

Kui päeva kõige tähtsamad otsused olid tehtud, ehk olime kirja pannud, mida me sellel päeval süüa teeme, siis oli aeg tuletõrjujaid kiusata ehk algas voor “Küsija suu pihta ei lööda”. Hommikul olime koos päästjatega juba autod vastu võtnud ehk jõudnud tutvuda sellega, mis varustus iga auto peal olemas on. Nüüd tahtsime proovida omal käel, mida nendega teha saab. Niisiis palusime tutvustada endale hingamisaparaate. Kuigi VP-d ei saa tulekahjul ise suitsusukeldumist teha (vähemalt veel mitte) ja üldiselt peame piirduma voolikute lahtijooksmise ja tööriistade kätte viimisega, siis ei jookse mööda külge maha ka see teadmine, kuidas hingamisaparaadid töötavad. Heete sai balloonid selga ja maski pähe ning käis hommikuse trenni asemel koos tulekustutiga Lilleküla maja tornis ära.

Komandos ringi kondamise, söögitegemise ja niisama lobisemise vahepeale sattusid vabatahtlike õnneks ka mõned väljakutsed. Saime ära käia ühel ühiselamu ATS häirel, kurbade silmadega kajakat taga ajamas, bussipeatuses prügikasti kustutamas ja peaaegu oleksime saanud ka ühe ukse avamise, aga kahjuks või õnneks sai kiirabi oma jõududega hakkama enne kui kohale jõudsime. Vabatahtlike suureks rõõmuks oli üks väljasõit ka täiesti arvestatavale põlemisele, kus eramu hoovis tuli suitsu kõrvalhoone seinte ja katuse vahelt. Saimegi etendada oma leivanumbrit ehk voolikuid ühendada, tööriistu kätte viia ja sündmuse lõpus kogu seda nodi jälle kokku panna. Öösel tuli veel 3-4 kutset sisse ehk tuba läks valgeks ja pidi tähelepanelikult kuulama, kas tasub voodist välja hüpata või mitte, aga siis sai sõita ainult teine auto ja vabatahtlikud magada kuni hommikuni.

Kui kahtled veel, kas ÜVT on midagi sinu jaoks, siis ei jää muud üle kui järele proovida! Asjalikud valvevanemad oskavad vabatahtlikke erinevatel väljakutsetel rakendada nii, et saame tunda end vajalikena ning võimalus küsida päästetööde kohta kogenud tuletõrjujatelt annab palju rohkem, kui misiganes koolitus.

—

Triin Edovald